ITsotsiaalsedalused_blogi

Selle nädala postituses võrdlen lühidalt Steve Jobsi ja Bill Gatesi juhtimisstiile. Mõlemad on vaieldamatult "kõvad mehed" omal alal ja juhtinud oma ettevõtteid meelekindlalt olles juhtidena väga erinevad ... Nii palju kui informatsiooni kogusin, siis on üldiselt nad mõlemad pigem autokraatlikud juhid. Samas on neis mõlemas värvi ja ega puhtalt ühte juhtimisstiili rakendavad täna ikkagi väga vähesed juhid. Steve Jobs ja Bill Gates kindlasti klassifitseeruvad mõlemad liidri kirjelduse alla. Lihtsalt Bill Gates on rohkem inimeste inimene, kaasab inimesi ja annab neile rohkem vabu käsi. Samas võtab ta alati aega, et kuulata ideed ära ja siis seada neid üht või teist pidi kahtluse alla. Bill Gates on eriliselt paistnud silma sellega, et ta on delegeerinud olulisi ülesandeid oma meeskonnaliikmetele. Sellega on ta kasvatanud väga tugeva meeskonna, kes ise mõtlevad ja tulevad uute ideedega välja. Üks hea juhi tunnustest on see, et tema eemaloleku ajal toimivad asjad samamoodi eda

Selle nädala postituses analüüsin pisut seda, kes on IT professionaal - millised on hetke seisuga vajalikud eeldused, oskused ja omadused profiili näitel, keda oma meeskonda hetkel otsin. Ma olen töötanud natukene rohkem kui 10.a finantsvaldkonnas. Eelmise aasta alguses sattusin tööle IT valdkonda. Seega aasta tagasi oleks olnud mul seda postitust kirjutada oluliselt keerulisem kui täna. Kuigi ka täna on mul siiski veel väga palju avastada! :) Mina otsin oma meeskonda täna vanemarendajat, kellest võiks kasvada üsna pea arhitekt, kes vastutab laiema pildi eest. Sellele positsioonile ootame kandideerima kogemusega inimesi, kelle sisseelamine oleks kiire. Meie soov on see, et see inimene võtaks juhtrolli arendajana ja liiguks üsna kiiresti vastutava arhitekti rolli. Kui vaadata IT alaseid töökuulutusi, siis eeladatakse IT kõrghariduse olemasolu. Meie eeldus sellele positsioonile on pigem eelnev töökogemus, seega oleme seadnud eelduseks vähemalt IT alase hariduse olemasolu. See ei p

Selle nädala blogipostituses räägime Copyleftist. Copyleft on termin, mis tuleneb autoriõiguse inglise keelsest nimetusest „copyright". See põhimõte on klausel vaba kasutamise tagamise kohta. Nimelt tagab see igale tarkvara koopia valdajale õiguse teostada teatavaid seaduse alusel ainult autorile kuuluvaid õigusi. Copyleft tugineb autoriõigusele: kui seadus ei annaks autorile rida ainuõigusi, sh õigust lubada või keelata oma teose kasutamist teiste isikute poolt, ei saaks autor oma teose ega sellest tuletatud teoste levitamisele mingeid piiranguid seada. Lihtsamalt lahti kirjutades saab tuua näite, et kui tarkvarasüsteemi kõigi komponentide autoriõigused kuuluvad ühele isikule, võib see isik oma programmi levitada mistahes tingimustel. Kui  programm sisaldab omanduslike või copyleft'iga litsentside alusel levitatavaid komponente, mille autoriõigused kuuluvad kolmandatele isikutele, on isiku vabadus litsentsi valida piiratud nende komponentide litsentside tingimuste

Selle nädala postituses anna oma hinnangu Rick Falkkvinge ja Christian Engströmi raamatus "The Case of Copyrhight Reform" tehtud ettepanekutele autoriõiguse reformimiste kohta. Nad on välja pakkunud erinevaid ettpenakuid, mis aitaksid autoriõiguste maailmas selgust luua. Keskendun neist kolmele. Esimene ettepanek: moraalsed õigused peaksid jääma muutmatuks See tähendab, et autor, kes on loonud midagi, peaks alati ära nimetatama selle asja autorina ja keegi teine ei tohiks endale seda rolli võtta. See ettepanek tundub mulle igati loogiline. Mitte keegi ei peaks ennast "ehtima võõraste sulgedega". Iga loomingu osas peaks olema selge, kes on sellesse panustanud. Olen seisukohal, et neid, kes esitavad end kellegi teise loomingu autoritena, peaksid selle eest vastutust kandma. See oleks sama kui mina ehitan maja ja keegi teine kolib sisse ja ütleb, et tema ehitas. Seda ühiskond ju ometi täna ei tolereeri? Teine ettepanek: tasuta kopeerimine mitte tulusaamise e