ITsotsiaalsedalused_blogi

Viienda nädala teemaks on võrgusuhtlus. Virginia Shea on oma raamatus "Netiquette" muu hulgas kirjeldanud kümmet käsku internetiavarustes toimetamiseks. Lähemaks aruteluks valisin mina välja käsu number 2: Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus (Adhere to the same standards of behavior onlinr that you follow in real life). Mind on juba vaevanud pikemat aega küsimus sellest, et lapsevanemad, peamiselt emad, presenteerivad oma lapsi igast igast asendist kordi ja kordi päeva jooksul. Seda nii facebookis, kui instagrammis, nii story kui fotode kujul. Kas nad teevad seda ka internetiväliselt? Kas nad jagavad sõpradele tuttavatele paberkujul pilte oma paljaste tagumikkude ja pudruste nägudega lastest? Kas neid jagatakse paberkujul iga päeva kümme tükki? Mind häirib selle juures asjaolu, et laps ei saa ise otsustada, kas ta seda tahab. Mis siis kui täiskasvanu eas on see laps avaliku elu tegelene: president või peaminister? Kas on vaja, et temast oleks leitavad fotod igas poo

Selle nädala postituses vaatan tagasi Eesti Infoühiskonna Arengukavale 2020, mis koostati aastatel 2012-2013. Kõige enam realiseerunumaks visioonipunktiks pean ma kõrgema tööhõive punkti. Võrreldes 2012.a ja 2019.a töötuse määrasid, mis on vastavalt 9,7% ja 4,4%, näeme et üleüldine töötuse määr on Eestis väga madal. Kui vaadata IKT sektori statistikat, siis näeme, et nt aastal 2009 oli IKT sektoris hõivatuid 17 548 isikut, aga 2019.a on neid juba 27 660 isikut. Aastal 2009 oli müügitulu 373 miljonit eurot. Aastaks 2019 oli see tõusnud 917 miljoni euroni. Statisitkaamet on välja toonud, et puhast lisandväärtust loodi 2009.a 122 miljonit eurot, 2019.a aga juba 251 miljonit eurot. Sellest tulenevalt saab öelda, et inimesed teevad väärtust loovat tööd selles sektoris. Hariduses kasutatakse laialdaselt infotehnoloogia vahendeid ja loenguid salvestatakse. Seetõttu ei ole kellaajaliselt koolis kohal olemine enam kriitilise tähtsusega. See annab võimaluse õppida ka neil, kellel on vastut

Kolmanda nädala postituse teemaks on see, kuidas wikid on mõjutanud teatmeteoseid. Ma ei ole kindel, et wikid on otseselt teatmeteoseid sisulises mõttes mõjutanud. Usun, et teatmeteoste sisu on siiski jätkuvalt korrektne. Küll aga võib-olla see mõjutanud teatmeteoste arvukust. Täna ei pruugi olla enam mõistlik teatmeteoseid "toota". Palju infot on internetist kättesaadav. Kui minu algklasside ajal oli enamasti koolitööde allikateks ENE ja Eneke, siis ma ei ole kindel, et tänapäeva lapsed üldse teavad, mis need on. Eks tänaseks muidugi on nimetatud teatmeteoste sisu ehk ka aegunud, aga põhimõtteliselt. Paljud koolitööd juba minu gümnaasiumi ajal (ca 13-15.a tagasi) said tehtud puhtalt internetist leitud materjali põhjal. Suures osas ei olnud tegemist enam uurimustöödega vaid referaatidega. Algallikateni pigem ei jõudnud kunagi. Usun, et tänaseks on see veel rohkem süvenenud ja raamatukokku minekut on veel vähem. Ma usun siiski ka seda, et internetis leiduvad wikid on om

Selle nädala blogipostituse teemaks on Interneti ajaloos esinenud ühest asjast, mis on tänaseni säilinud ja teisest, mis ei ole või on vähemalt oma tähtsuse kaotanud. Emoticonid -Emotion Iconid Kuna ma ise olen üsna suur emoticonide kasutaja, siis interneti ajaloost säilinud asjana tahtsin kindlasti sellel teemal kirjutada :). Esimesed emoticonid, mida kasutas Scott Fahlmann 1982.a olid :-) ja :-(.  Kuna täna ühe rohkem ja rohkem inimesi suhtleb ainult kirja teel läbi nutiseadmete, siis minu hinnangul on emoticonide kasutamine suurepärane võimalus anda sõnadele juurde ka emotsiooni. Üldteada on fakt, et lugedes ainult sõnu, saame me ca 10% informatsioonist. Suure osa informatsioonist moodutab hääletoon, emotsioon seal juures, kehakeel jne. Minu meelest on väga tore, et tekstile saab juurde lisada emotsiooni ikoone. Eriti hea on see kahtlase huumorioonega inimestele nagu mina :). See aitab paljudel juhtudel valesti arusaamist  vältida. Ütled midagi krõbedat ja lisad :). Kummardus

Aine IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid raames peetava blogi esimese postituse sisuks on kokkuvõte kolmest läbikukkunud IT projektist.  Windows Vista Üheks tuntuimaks läbikukkujaks on Windows Vista. Enne tema turule tulemist oli Windows välja lasknd XP, mis samuti ei täitnud kasutajate ootuseid. Windows Vista oli omakorda veel halvem, kui juba nimetatud Windows XP. Üheks suurimaks probleemiks Vista puhul oli turvalisus. Ideekohaselt oli küll turvalisuse peale palju mõeldud ja seda arendatud, aga kasutajakontode kontroll oli sedavõrd pealetükkiv, et suur osa kasutajatest lülitas selle peagi välja. See tähendas aga olulist turvalisuse langust. Samuti nõudis Vista kasutamine oluliselt võimsamat riistvara, et Vista edukalt jookseks. Sellel ajal oli uue arvuti soetamine oluliselt suurem kulu kui see on täna. Seega paljud kasutajad loobusid Viastast.  Kogu Vista ümber toimunud kära kasutas edukalt ära Mac, kes oma oma toodet selle najal edukalt reklaamis.