Kolmanda nädala postituse teemaks on see, kuidas wikid on mõjutanud teatmeteoseid.
Ma ei ole kindel, et wikid on otseselt teatmeteoseid sisulises mõttes mõjutanud. Usun, et teatmeteoste sisu on siiski jätkuvalt korrektne. Küll aga võib-olla see mõjutanud teatmeteoste arvukust. Täna ei pruugi olla enam mõistlik teatmeteoseid "toota". Palju infot on internetist kättesaadav. Kui minu algklasside ajal oli enamasti koolitööde allikateks ENE ja Eneke, siis ma ei ole kindel, et tänapäeva lapsed üldse teavad, mis need on. Eks tänaseks muidugi on nimetatud teatmeteoste sisu ehk ka aegunud, aga põhimõtteliselt.
Paljud koolitööd juba minu gümnaasiumi ajal (ca 13-15.a tagasi) said tehtud puhtalt internetist leitud materjali põhjal. Suures osas ei olnud tegemist enam uurimustöödega vaid referaatidega. Algallikateni pigem ei jõudnud kunagi. Usun, et tänaseks on see veel rohkem süvenenud ja raamatukokku minekut on veel vähem.
Ma usun siiski ka seda, et internetis leiduvad wikid on oma sisult pigem head. Seal olev informatsioon on pigem õige, kuidas ka päriselt ja lõpuni õige?
Wikid võtavad õpilastelt võimaluse informatsiooni otsimise ja seostamise kohta. Wikides on info juba üsna organiseeritult lahti kirjutatud. Enam ei pea erinevatest entsüklopeediatest informatsiooni kokku koguma ja omavahel seostama. Nüüd peab oskama otsingumootorisse sisestada õige otsingusõna, teadma, kuidas teha copy-paste ja ongi asi tehtud. Mõtlemise vajadus puudub.
Ma ei ole kindel, et wikid on otseselt teatmeteoseid sisulises mõttes mõjutanud. Usun, et teatmeteoste sisu on siiski jätkuvalt korrektne. Küll aga võib-olla see mõjutanud teatmeteoste arvukust. Täna ei pruugi olla enam mõistlik teatmeteoseid "toota". Palju infot on internetist kättesaadav. Kui minu algklasside ajal oli enamasti koolitööde allikateks ENE ja Eneke, siis ma ei ole kindel, et tänapäeva lapsed üldse teavad, mis need on. Eks tänaseks muidugi on nimetatud teatmeteoste sisu ehk ka aegunud, aga põhimõtteliselt.
Paljud koolitööd juba minu gümnaasiumi ajal (ca 13-15.a tagasi) said tehtud puhtalt internetist leitud materjali põhjal. Suures osas ei olnud tegemist enam uurimustöödega vaid referaatidega. Algallikateni pigem ei jõudnud kunagi. Usun, et tänaseks on see veel rohkem süvenenud ja raamatukokku minekut on veel vähem.
Ma usun siiski ka seda, et internetis leiduvad wikid on oma sisult pigem head. Seal olev informatsioon on pigem õige, kuidas ka päriselt ja lõpuni õige?
Wikid võtavad õpilastelt võimaluse informatsiooni otsimise ja seostamise kohta. Wikides on info juba üsna organiseeritult lahti kirjutatud. Enam ei pea erinevatest entsüklopeediatest informatsiooni kokku koguma ja omavahel seostama. Nüüd peab oskama otsingumootorisse sisestada õige otsingusõna, teadma, kuidas teha copy-paste ja ongi asi tehtud. Mõtlemise vajadus puudub.
Kommentaarid
Postita kommentaar