Selle nädala blogipostituses räägime Copyleftist.
Copyleft on termin, mis tuleneb autoriõiguse inglise keelsest nimetusest „copyright". See põhimõte on klausel vaba kasutamise tagamise kohta. Nimelt tagab see igale tarkvara koopia valdajale õiguse teostada teatavaid seaduse alusel ainult autorile kuuluvaid õigusi. Copyleft tugineb autoriõigusele: kui seadus ei annaks autorile rida ainuõigusi, sh õigust lubada või keelata oma teose kasutamist teiste isikute poolt, ei saaks autor oma teose ega sellest tuletatud teoste levitamisele mingeid piiranguid seada.
Lihtsamalt lahti kirjutades saab tuua näite, et kui tarkvarasüsteemi kõigi komponentide autoriõigused kuuluvad ühele isikule, võib see isik oma programmi levitada mistahes tingimustel. Kui programm sisaldab omanduslike või copyleft'iga litsentside alusel levitatavaid komponente, mille autoriõigused kuuluvad kolmandatele isikutele, on isiku vabadus litsentsi valida piiratud nende komponentide litsentside tingimustega.
Enamlevinud copyleft lepingud on järgmised:
AGPL - GNU Affero General Public License
GPL - GNU General Public License
LGPL - GNU Lesser General Public License
FDL - GNU Free Documentation License
GNU General Public License on seeria laialt kasutatud vaba tarkvara litsentsidest, mis garanteerib lõppkasutajatele hallata, uurida, jagada ja muuta tarkvara. Ajalooliselt on GPL litsentside "perekond" olnud kõige populaarsem tarkvara litsents vaba ja avatud lähtekoodiga domeenidele. Üks hea näide GPL litsentsi alusel töötavast süsteemist on Notepad++, mida kasutatakse teksti ja lähtekoodi loomiseks ja muutmiseks.
GNU Lesser General Public License on vabavaraline tarkvara litsents publitseeritud FSF (Free Software Foundation) poolt. See litsents võimaldab arendajal ja firmadel kasutada ja integreerida tarkavara komponente, mis on reliisitud LPGL litsentsi all enda tarkvarasse ilma selleta, et oleks nõutud tugevat copyleft litsentsi, et reliisida lähtekoodi enda komponentidesse. Oluline on see, et iga arendaja, kes muudab LGPL litsentsiga kaetud komponente, peab tegema muudetud versiooni avalikuks sama LGP litsentsi raames. Siin on heaks näiteks Shotwell, mida saab igaüks kasutada oma fotode organiseerimiseks.
GNU Affero General Public License on vaba copyleft litsents tarkavara ja muude tööde jaoks, mis on spetsiaalselt disainitud, et kindlustada koostöö võrguserverite tarkvaraga kogukonnaga. See tähendab, et GPLi juurde on lisatud üks nõue. Nimelt kui käivitatakse serveris muudetud programm ja kasutajad saavad seal suhelda, peab server lubama neil ka alla laadida seal töötavale muudetud versioonile vastava lähtekoodi. Siin on heaks näiteks Ampache, mis on veebipõhine audio failide manageerimise vahend.
GNU Free Documentation License on copylefty litsents mõeldud dokumentide ja juhendite ning teiste inimeste poolt loetavate materjalide litsenseerimiseks. See on oluline selleks, et tagada kõikidele vabadus neid kopeerida ja levitada. Seda võib teha nii ärilisel eesmärgil kui mitte ärilisel eesmärgil. Selle litsentsi näitkes on Wikipedia, mida olen ka selle postituse tarbeks kasutanud.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et igaüks võib oma tehtud töödele lisada ükskõik missuguse copyleft vormi, kuid kui keegi asub nende tööd reaalselt müüma asub, siis on see võitlus igaühe enda pidada, et õiglus maa peale saaks.
Allikad
https://eopearhiiv.edu.ee/e-kursused/eucip/juhtimine/722_tarkvara_litsentsid.html
https://www.gnu.org/licenses/licenses.html#FDL
Kommentaarid
Postita kommentaar