Otse põhisisu juurde

Nädal 13: Ekraanilugemisprogramm JAWS

Selle nädala loengu materjalides on juttu teistmoodi ITst. Infotehnoloogilised vahendid on väga laialdaselt kasutusel. Enamikul meist ei tule mõttessegi see, et meil võiks olla mingeid füüsilisi takistusi arvuti kasutamisel - suurem osa meist näeb, kuuleb ja meil on enamastu käed ja nende küljes sõrmed. Meie ümber on aga väga palju neid, kellel on takistusi arvuti kasutamisel.

Tänases blogipostituses räägin ekraanilugemisprogrammist JAWS - Job Access With Speech. Valisin selle põhjusel, et Tiina Nuum ja Mari-Ell Mets tegid uuringu ja selgus, et see on Eesti pimedate poolt enim kasutatud vahend. Samuti peetakse seda maailma kõige populaarsemaks ekraanilugejaks. Seda on võimalik kasutada ka TTÜ raamatukogus. See on loodud juba aastal 1989.

JAWS on ekraanilugemisprogramm, mis kõnesüntesaatori abiga annab teada, mis on ekraanile kirjutatud. JAWS töötab ka paljude punktkirja kuvaritega. JAWSiga on võimalik lugeda dokumente, e-kirju, kodulehekülgi jms. See võimaldab väga lihtsalt hiirega liikuda, veebivorme täita ja niisama internetis surfata.

JAWSil on olemas virtuaalne kursus HTML lehtede lugemiseks ja nendel navigeerimiseks. See on nägijatele nähtamatu, aga pimedad saavad selle abil lugeda ja teksti märgistada ja erinevaid elemente liigutada. Sellega saab lisaks lihtsalt lugemisele sõnade tähthaaval hääldamist. Samuti on rakendusel olemas võime analüüsida teksti ja leida trükivigu.

Kui kellelgi on huvi kuulata JAWSi tõlget india aktsendiga, siis ka see on võimalik. Selle hääle nimi on Sagneeta :).

JAWS on mitmekeelne: inglise, saksa, prantsuse, hispaania, itaalia ja portugali keeles. JAWS töötab ka eesti keele kõnesüntesaatoriga "Kalev".

Üheks oluliseks võimaluseks on ka kiire teksti läbikäimine ilma kõike otsast lõpuni läbi lugemata (skim reading). See annab ka vaegnägijatele võimaluse leida pikkadest ja väga pikkadest dokumentidest neid huvitavaid osi ilma kogu teksti läbi lugemata.

Kellel huvi võib allpool toodud linkidelt selle teema kohta veel lugeda. Sarnaseid vahendeid on veel mitmeid. Tänases maailmas on tore elada, sest me anname päev-päevalt aina rohkematele inimestele võimalust elada täisväärtuslikku elu.

Kasutatud allikad:
https://blog.twn.ee/et/n%C3%A4gemispuudega_inimeste_eelistuste_uuring
https://ttu.ee/asutused/raamatukogu/teenused/lugemisseadmed-vaegnagijatele/lugemisseadmed-vaegnagijatele-2/
https://silmalaegas.laegas.ee/kataloog/toode/38
https://www.freedomscientific.com/products/software/jaws/
https://visionaware.org/blog/visually-impaired-now-what/reading-and-writing-blind-with-my-buddy-called-jaws/12/
https://www.boia.org/blog/how-does-jaws-help-navigate-and-read-web-pages
http://karishmaenterprises.com/JAWS.htm

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Teema 5: Võrgusuhtluse eripäradest

Viienda nädala teemaks on võrgusuhtlus. Virginia Shea on oma raamatus "Netiquette" muu hulgas kirjeldanud kümmet käsku internetiavarustes toimetamiseks. Lähemaks aruteluks valisin mina välja käsu number 2: Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus (Adhere to the same standards of behavior onlinr that you follow in real life). Mind on juba vaevanud pikemat aega küsimus sellest, et lapsevanemad, peamiselt emad, presenteerivad oma lapsi igast igast asendist kordi ja kordi päeva jooksul. Seda nii facebookis, kui instagrammis, nii story kui fotode kujul. Kas nad teevad seda ka internetiväliselt? Kas nad jagavad sõpradele tuttavatele paberkujul pilte oma paljaste tagumikkude ja pudruste nägudega lastest? Kas neid jagatakse paberkujul iga päeva kümme tükki? Mind häirib selle juures asjaolu, et laps ei saa ise otsustada, kas ta seda tahab. Mis siis kui täiskasvanu eas on see laps avaliku elu tegelene: president või peaminister? Kas on vaja, et temast oleks leitavad fotod igas poo

Nädal 15: Eetika ja IT

Selle nädala blogipostituses analüüsin Kansas State University Infotehnoloogia eetikakoodeksit. Lähteülesandes oli öeldud, et internetis leidub mitmeid erinevaid IT eetikakoodekseid. Leidsin väga palju erinevaid eetikakoodekseid, aga IT spetsiifilisi siiski nii palju ei olnud. Aga midagi leidus siiski :). Kansas State University Infotehnoloogia eetikakoodeks asub siin:  https://www.k-state.edu/its/ethics/ Tegemist on dokumendiga, mis tuleb allkirjastada kõikide IT tuge pakkuvate töötajate poolt. Kohe dokumendi alguses on öeldud, et juhtidel on kohustus see oma töötajatega allkirjastada ning kord aastas seda korrata. Eetikakoodeksi eesmärgiks on tagada eetiline ja vastutustundlik IT ressursside kasutamine. Välja on toodud, et ei tolereerita illegaalset, ebaausat ja vastutustundetut informatsiooni ja võimaluse kasutust IT töötajate poolt. See kõlab väga mõistlikult ja ei too ühtegi üllatust. Eetikakoodeksis on ära toodud üheksa punkti, mida töötaja allkirja andmisega sellele koo

Nädal 9: IT juhid maailmas

Selle nädala postituses võrdlen lühidalt Steve Jobsi ja Bill Gatesi juhtimisstiile. Mõlemad on vaieldamatult "kõvad mehed" omal alal ja juhtinud oma ettevõtteid meelekindlalt olles juhtidena väga erinevad ... Nii palju kui informatsiooni kogusin, siis on üldiselt nad mõlemad pigem autokraatlikud juhid. Samas on neis mõlemas värvi ja ega puhtalt ühte juhtimisstiili rakendavad täna ikkagi väga vähesed juhid. Steve Jobs ja Bill Gates kindlasti klassifitseeruvad mõlemad liidri kirjelduse alla. Lihtsalt Bill Gates on rohkem inimeste inimene, kaasab inimesi ja annab neile rohkem vabu käsi. Samas võtab ta alati aega, et kuulata ideed ära ja siis seada neid üht või teist pidi kahtluse alla. Bill Gates on eriliselt paistnud silma sellega, et ta on delegeerinud olulisi ülesandeid oma meeskonnaliikmetele. Sellega on ta kasvatanud väga tugeva meeskonna, kes ise mõtlevad ja tulevad uute ideedega välja. Üks hea juhi tunnustest on see, et tema eemaloleku ajal toimivad asjad samamoodi eda