Selle nädala blogipostituse tarbeks lugesin läbi Eric S. Raymondi "How To Become A Hacker" Kaido Kikkase poolt eesti keelde tehtud tõlke. Püüan selles toodud mõtteid siduda enda igapäevaeluga. Pean tunnistama, et ma ei ole häkkerlusega oma elus kokku puutunud ja seepärast ei ole ma sellele teemale ka palju mõelnud. See kirjatükk oli aga üsna põnev lugeda, sest andis võimaluse tuua mitmeid paralleele ka enda igapäevaellu.
Juba esimesi lõike lugedes avanesid mu silmad - ma olen häkker (!), sest suurem osa meist on häkkerid omal erialal. Paljud meist lahendavad oma erialal probleemsituatsioone ja pakuvad välja lahendusi. Häkker ei pea olema ainult IT alal töötav inimene.
Selles kirjutises kõnetas mind mõte, et "igavus ja nüridus on kurjast". Minu jaoks tekkis seos igavate ja nüride töödega, mis oma olemuselt ei ole väärtust loovad. Kõik sellised tööd tuleks automatiseerida. Inimene peab tegelema millegagi, mis loob väärtust! (seda teevad ju ka häkkerid!) Minu eelmine töökogemus on finantsteenuste keskuses, kuhu tõime kokku ühe suure korporatsiooni raamatupidamise osakonnad kümnest erinevast riigist. Osalt tehti raamatupidamist väga lihtsakoeliselt - aruandlust tehti excelis, ostuarveid sisestati ja müügiarveid tehti käsitsi. Kõige suurema riigi raamatupidamise teostamiseks oli vajalik 65 raamatupidaja töö (iseasi muidugi kui "raamatupidajaks" sai enamikku neist nimetada). Tõime tegevused Tallinna finantsteenuste keskusesse "as-is" formaadis ehk siis nii nagu neid tehti riigis kohapeal, nii tõime need ka enda juurde üle. Plaan oli see, et siis hakkame kohe protsesse muutma, automatiseerima jne. Ma oli šokis, kui kuue kuu möödudes olid inimesed nende tegevustega harjunud ja ei näinud seda meeletut käsitööd, mida nad teevad! Suur osa neist inimestest tegi täiesti nüri tööd, mida sai üsna lihtsa vaevaga automaatseks muuta. Ehk siis igavus ja nüridus on kurjast ja soodsatel tingimustel levib see üsna kiiresti. Selgeid sihte ja eesmärke seades saime siiski palju protsesse automatiseeritud ja inimesed said tegeleda rohkem analüütilise ja reaalselt väärtust loova tööga. Hirmutav oli lihtsalt see, kui kiiresti võeti see käsitöö omaks! Nii nagu häkker ei peaks ka ükski teisel erialal töötav mõtlev inimene tegema igavat ja nüri tööd, mida saab automatiseerida.
Samuti sümpatiseerib mulle mõte "vabadus on hea". Töötades täna DevOps tiimijuhina erinevate arendustiimidega, näen kuidas erinevad product ownerid toimetavad oma tiimidega. Osa neist annab tiimidele väga selgeid juhiseid ja juhtnööre, mida ja kuidas teha. Teine osa seab tiimile eesmärgi jättes tiimi omapäi "kuidas?" osa välja mõtlema. Viimast tüüpi product ownerid saavad üldjuhul paremaid lahendusi, sest tiimile antakse vabad käed. Samuti on need tiimi motiveeritumad ja neil on omavahel tekkinud väga hea koostöö. Need, kellele antakse enamasti lahenduskäik ette, toimetavad rohkem robotlikult ja head sünergiat tiimis tekkinud ei ole. Kui neile lahenduskäiku ette ei anta, on nad pigem segaduses. Usun, et ma mõistan Raymondi mõtteviisi, kui ta ütleb, et vabadus on hea.
Tänapäeva maailmas on inglise keele oskus väga oluline. See ei ole oluline ainult häkkeritele. Inglise keel on saanud rahvusvaheliseks suhtluskeeleks pea kõikidel elualadel. Mulle väga meeldib Raymondi mõte, et inglise keele mõistmine ei ole ainuke oluline faktor. Oluline on ka see, et suudaksid ennast inglise keeles väljendada ilma kõnekäände kasutamata ja grammatikavigu tegemata. Töötan ettevõttes, mis on aastaid tagasi liitunud rahvusvahelise kontserniga, kuidas on varasemalt olnud kohalik ettevõte. Meil on täna töötajaid, kes ei räägi inglise keelt. Usun, et ühelt maalt võib see takistuseks saada.
Ühe punktina sellest kirjutisest tooksin välja veel selle, et heaks häkkeriks saamisel on oluline teenida häkkerikultuuri. Ma olen veendunud, et ükskõik, mis alal kehtib sama reegel. Kindlasti on näiteid sellest, et keegi teeb mingit tööd, kuid ei naudi seda, aga on ikkagi selles hea. Loomulikult on see võimalik. Samas usun, et kindlasti on oluliselt lihtsam kasvada oma ala eksperdiks, kui naudid seda mida teed, järgid sellel alal kehtivaid "kirjutamata reegleid" ja ei hari ennast ainult 8st 17ni tööd tehes vaid tegeled sellega ka muul ajal. Samuti on oluline, et kannaksid oma eriala põhimõtteid edasi ja oleksid nö fänn ning jagaksid kirge oma eriala osas ka teistele. Siiras huvi aitab lihtsamini asja tuumani jõuda, ala paremini mõista ja seeläbi saab paremini sellel alal olevaid probleeme lahendada.
Oma postitusega proovisin öelda, et Eric S. Raymondi "How To Become A Hacker" on kirjutatud eelkõige IT alal töötavatele häkkritele mõeldud, kuid sobib suures osas ka ükskõik millise teise eriala häkkeritele! :)
Juba esimesi lõike lugedes avanesid mu silmad - ma olen häkker (!), sest suurem osa meist on häkkerid omal erialal. Paljud meist lahendavad oma erialal probleemsituatsioone ja pakuvad välja lahendusi. Häkker ei pea olema ainult IT alal töötav inimene.
Selles kirjutises kõnetas mind mõte, et "igavus ja nüridus on kurjast". Minu jaoks tekkis seos igavate ja nüride töödega, mis oma olemuselt ei ole väärtust loovad. Kõik sellised tööd tuleks automatiseerida. Inimene peab tegelema millegagi, mis loob väärtust! (seda teevad ju ka häkkerid!) Minu eelmine töökogemus on finantsteenuste keskuses, kuhu tõime kokku ühe suure korporatsiooni raamatupidamise osakonnad kümnest erinevast riigist. Osalt tehti raamatupidamist väga lihtsakoeliselt - aruandlust tehti excelis, ostuarveid sisestati ja müügiarveid tehti käsitsi. Kõige suurema riigi raamatupidamise teostamiseks oli vajalik 65 raamatupidaja töö (iseasi muidugi kui "raamatupidajaks" sai enamikku neist nimetada). Tõime tegevused Tallinna finantsteenuste keskusesse "as-is" formaadis ehk siis nii nagu neid tehti riigis kohapeal, nii tõime need ka enda juurde üle. Plaan oli see, et siis hakkame kohe protsesse muutma, automatiseerima jne. Ma oli šokis, kui kuue kuu möödudes olid inimesed nende tegevustega harjunud ja ei näinud seda meeletut käsitööd, mida nad teevad! Suur osa neist inimestest tegi täiesti nüri tööd, mida sai üsna lihtsa vaevaga automaatseks muuta. Ehk siis igavus ja nüridus on kurjast ja soodsatel tingimustel levib see üsna kiiresti. Selgeid sihte ja eesmärke seades saime siiski palju protsesse automatiseeritud ja inimesed said tegeleda rohkem analüütilise ja reaalselt väärtust loova tööga. Hirmutav oli lihtsalt see, kui kiiresti võeti see käsitöö omaks! Nii nagu häkker ei peaks ka ükski teisel erialal töötav mõtlev inimene tegema igavat ja nüri tööd, mida saab automatiseerida.
Samuti sümpatiseerib mulle mõte "vabadus on hea". Töötades täna DevOps tiimijuhina erinevate arendustiimidega, näen kuidas erinevad product ownerid toimetavad oma tiimidega. Osa neist annab tiimidele väga selgeid juhiseid ja juhtnööre, mida ja kuidas teha. Teine osa seab tiimile eesmärgi jättes tiimi omapäi "kuidas?" osa välja mõtlema. Viimast tüüpi product ownerid saavad üldjuhul paremaid lahendusi, sest tiimile antakse vabad käed. Samuti on need tiimi motiveeritumad ja neil on omavahel tekkinud väga hea koostöö. Need, kellele antakse enamasti lahenduskäik ette, toimetavad rohkem robotlikult ja head sünergiat tiimis tekkinud ei ole. Kui neile lahenduskäiku ette ei anta, on nad pigem segaduses. Usun, et ma mõistan Raymondi mõtteviisi, kui ta ütleb, et vabadus on hea.
Tänapäeva maailmas on inglise keele oskus väga oluline. See ei ole oluline ainult häkkeritele. Inglise keel on saanud rahvusvaheliseks suhtluskeeleks pea kõikidel elualadel. Mulle väga meeldib Raymondi mõte, et inglise keele mõistmine ei ole ainuke oluline faktor. Oluline on ka see, et suudaksid ennast inglise keeles väljendada ilma kõnekäände kasutamata ja grammatikavigu tegemata. Töötan ettevõttes, mis on aastaid tagasi liitunud rahvusvahelise kontserniga, kuidas on varasemalt olnud kohalik ettevõte. Meil on täna töötajaid, kes ei räägi inglise keelt. Usun, et ühelt maalt võib see takistuseks saada.
Ühe punktina sellest kirjutisest tooksin välja veel selle, et heaks häkkeriks saamisel on oluline teenida häkkerikultuuri. Ma olen veendunud, et ükskõik, mis alal kehtib sama reegel. Kindlasti on näiteid sellest, et keegi teeb mingit tööd, kuid ei naudi seda, aga on ikkagi selles hea. Loomulikult on see võimalik. Samas usun, et kindlasti on oluliselt lihtsam kasvada oma ala eksperdiks, kui naudid seda mida teed, järgid sellel alal kehtivaid "kirjutamata reegleid" ja ei hari ennast ainult 8st 17ni tööd tehes vaid tegeled sellega ka muul ajal. Samuti on oluline, et kannaksid oma eriala põhimõtteid edasi ja oleksid nö fänn ning jagaksid kirge oma eriala osas ka teistele. Siiras huvi aitab lihtsamini asja tuumani jõuda, ala paremini mõista ja seeläbi saab paremini sellel alal olevaid probleeme lahendada.
Oma postitusega proovisin öelda, et Eric S. Raymondi "How To Become A Hacker" on kirjutatud eelkõige IT alal töötavatele häkkritele mõeldud, kuid sobib suures osas ka ükskõik millise teise eriala häkkeritele! :)
Kommentaarid
Postita kommentaar